Valminud tööd

Meil on valmis saanud kõik linnused.

Kuressaare linnus:

kuressare linnus 2 IMG_5493 IMG_0078

 

Virtsu vasallilinnus:

Virtsu(blogi) image2image1

 

 

Paks Margareeta:

Paks mara IMG_5494 IMG_0081

540042_orig

Valmimisjärgus olevad tööd:

Teeme ka samadest makettidest helkurid ning võtmehoidjad.

Peatselt toimub koolis meie tehtud tööde näitus.

 

Advertisements

Virtsu vasallilinnus

virtsu 2 uus

Virtsu läänilinnus, väike, kuid võimas, tulirelvadele kohandatud ja mandrist kaitsekraaviga eraldatud linnus, mille rajasid Uexküllid 1430. a-il.
1533-34 linnus purustati, seejärel hüljati.

virtsu

Flankeerivate diagonaalselt asetsenud ümartornidega ning zwinger’iga ümbritsetud, u. 25 m pikkuste külgedega nelinurkne kastell oli valdavalt kahekor­ruseline (tornid kolmekorruselised), pae-ja maakivist müüride paksus oli 2-3 m, akendel olid vitraazid.

Hoonet köeti peale hüpokausti ka kahhelahjudega.

Praegu varemeis:

virtsu3

Kasutatud allikad:

http://www.virtsu.ee/gfx/pildid/ajalugu/linnusemakett/virtsu-linnus-2011-AV-14_.jpg

http://www.virtsu.ee/ajalugu/linnus.html

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/17/Virtsu_linnuse_varemed_08.JPG

Paks Margareeta

 

7474631_O8VCX2

Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Hollandi bastionidesüsteemi järgi. Suure Rannavärava eesvärava kolmanda uuendamise käigus 1518–1529 endise nn Roosiaia kohale. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda kandis torn nime Rosencrantz.

Paks_Margareeta_2011-05-21

Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, 1520. aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531. aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.

Paks Margareeta SketchUp-is:

prnt scrn 1

ja printimisel:

IMG_5224 IMG_5225

Kasutatud materjal:

https://et.wikipedia.org/wiki/Paks_Margareeta

http://pilt.delfi.ee/picture/7474631/

 

 

 

Kuressaare piiskopilinnus

 

Kuressaare_linnus_õhust

Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida.

15628 andi roost

Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega.

Kuressaare piiskopilinnus SketchUp-is

kuressaare png

Kasutatud materjal:

https://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_piiskopilinnus

http://www.arteapartment.ee/kasulikku-infot/vaatamisvaarsused/180/182

 

Linnused

Loovtöö idee.

Meie teeme oma loovtöö eesti kolmest linnusest.

Kuressaare piiskopilinnus ja selle ajalugu

Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida.

Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. 20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks. 27. juunil 1934 avati linnuses postiagentuur Kuressaare Loss

Kasutatud materjal: https://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_piiskopilinnus

Paks Margareeta ja selle ajalugu

Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Hollandi bastionidesüsteemi järgiSuure Rannavärava eesvärava kolmanda uuendamise käigus 1518–1529 endise nn Roosiaia kohale. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda kandis torn nime Rosencrantz. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, 1520. aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531. aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgibdolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.

Kasutatud materjal: https://et.wikipedia.org/wiki/Paks_Margareeta

Virtsu Vasallilinnus ja selle ajalugu

Virtsu linnus ehitati tõenäoliselt 1430. aastail. Kirjalikes allikates mainitakse linnust alles 1465. aastal, kui ürikutes on juttu Konrad Uexkülli varanduse jagamisest poegade vahel. Selle üriku põhjal dateeris Paul Johansen linnuse rajamise 1460. aastaga.

Virtsu linnus hävis 20. juulil 1533 Saare-Lääne piiskop Reinhold von Buxhoevedeni ja Brandenburgi markkrahvi Wilhelmi vahel puhkenud konflikti käigus. 1536. aasta Valmiera maapäeva otsusega keelati linnuse taastamine. 1976–1977 teostati linnuses väljakaevamisi.

Virtsu linnus oli üks tugevamaid keskaegseid Eesti läänilinnuseid. Tulirelvadele kohandatud kahe diagonaaltorniga kastell rajati umbes 1430, ürikutes esmakordselt mainitud 1465. Valmis ühes etapis, ehitajaks Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Hävis talvel 1533-34 Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises tülis. Sellest ajast varemeis, kuna Valmiera maapäeva otsusega 1536 keelati taastamine.

Kasutatud materjal: https://et.wikipedia.org/wiki/Virtsu_vasallilinnus

http://www.virtsu.ee/ajalugu/linnus.html